12. ** Milline on normaalne autojuht?
12. ** Milline on normaalne autojuht?
Vali sobiv sõna ja kirjuta see lünka.
Sõnad
| a) | uuringuid | õnnetusi | kogemusi | väiteid |
| b) | kasud | ohud | küljed | põhjused |
| c) | küsitlustega | tervisehäiretega | väidetega | õnnetustega |
| d) | ebakaine | kogemus | ohtlik | oht |
| e) | kasuks | küljeks | põhjuseks | haistmiseks |
| f) | kasu | väide | õnnetus | haistmine |
| g) | Küljed | Kogemused | Uuringud | Ohud |
| h) | kogemusi | kasusid | küsitlusi | ohte |
| i) | küsitlused | väited | õnnetused | kogemused |
| j) | tervisehäire | haistmine | küsitlus | külg |
| k) | küsitlevad | eristavad | asendavad | arvestavad |
| l) | asendada | küsitleda | eristada | arvestada |
| m) | kasulikult | ebakainelt | ootamatult | kogenult |
| n) | asendada | eristada | arvestada | küsitleda |
| o) | ootamatult | kogemus | ohtlikult | ebakainena |
| p) | Põhjused | Küsitlused | Tervisehäired | Ohud |
| r) | Küsitlus | Põhjus | Väide | Haistmine |
Praktika näitab, et ühtedel juhtidel juhtub korduvalt äpardusi ja a)
, teistel aga üldse mitte. Mille poolest viimased erinevad esimestest? Kas nad on mingid üliinimesed? Sugugi mitte: igal inimesel on oma tugevad ja nõrgad b)
, ideaalinimesi pole olemas. Üldiselt arvatakse, et heal autojuhil peab kindlasti olema tugev füüsiline ja psüühiline tervis. Kuid ka üsna tõsiste c)
inimesed võivad olla väga head autojuhid. Kas mingi haigus võib olla autojuhtimisel d)
, seda tuleb otsustada iga kord eraldi.
Kindlasti on autojuhile e)
ka hea nägemine. Kuid kui võrrelda juhte, kes teevad palju avariisid nendega, kellel avariisid pole, selgub, et nende nägemine on peaaegu ühesugune. Paika ei pea ka f)
, et autojuhil peab olema kiire reaktsioon. g)
näitavad, et ka reaktsiooniajas pole õnnetusi tegevatel ja mitte tegevatel juhtidel erinevusi. Hoopis tähtsam kui kiire reaktsioon, on oskus ette näha võimalikke h) ohte ja neid vältida. Ka pensioniealiste hulgas on väga häid autojuhte, see näitab, et suured i)
kompenseerivad nooruse eelised.
Peaaegu kõike, mida pole või on vähe, saab kompenseerida muuga. Inimese organism on selline, et kui üks organ on nõrgem, on teine see-eest tugevam. Pimedatel on näiteks väga hea kuulmine ja j)
. Muidugi ei suuda pimedad siiski autot juhtida. Küll aga suudavad seda teha värvipimedad, nemad k)
fooritulesid asukoha järgi: kui põleb ülemine tuli, on see punane jne.
On aga siiski omadusi, mida ei saa teistega l)
, näiteks rahulikkus ja vastutustunne. Kui autojuht on ebastabiilne ja närviline, siis kipub ta kihutama ja käitub tihti m)
. Kõige tähtsam on aga see, et autojuht peab olema vastutustundeline: käituma nii, et ei tee halba teistele inimestele. Et liiklus sujuks, ei saa alati käituda nii, nagu sulle kõige mugavam on, vaid tuleb n)
ka teistega. Nii et kui autojuht pole vastustundeline, on ainult aja küsimus, millal ta avarii põhjustab.
Vastutustunne tähendab ka seda, et juht ei istu rooli o)
ega väsinuna. Tundub võib-olla uskumatu, aga 17 tundi järjest üleval olnud mees on maanteel sõites sama ohtlik kui 0,5-promillise joobega juht. Väsimus mõjub nii, et juht hakkab kiiremini sõitma. Eriti ohtlik aeg rooli istumiseks on kesköö paiku ja varahommik kella 4 ja 7 vahel, kui organism on puhkeseisundis. On vale arvata, et noored ei väsi. p)
on näidanud, et noorte hulgas esineb roolis magama jäämist palju rohkem kui vanemate juhtide seas. r)
võib-olla ka selles, et noored kipuvad oma võimeid üle hindama.